Tuleb välja, et me ei ole eksponentsiaalses mõtlemises kuigi osavad, ning et selle asemel kujutatakse tulevikuprognoose lineaarselt. Spekuleerides selle juurpõhjuse üle otsiksin vihjeid inimese madala resolutsiooniga mälust ning põhjendamatult skeptilist suhtumist tulevikku.
Tehnoloogiline innovatsioon on inimese, või lausa tsivilisatsiooni, suurim, parim, ja tegelikult ainus võimalus. Meil on 3 suurt probleemi, mida ainult tehnoloogia suudab lahendada. Nendeks probleemideks on toit, energia (sh transport) ja rahamajandus.
Käesolev jutlus on motiveeritud rahamajandusest, sest põnevad pole mitte ainult seda mõjutavad eksponentsiaalsed arengud tehnoloogias, vaid ka suured ja põhjalikult juurdunud probleemid rahamajanduses, millest ei räägita, kuid mida tehnoloogia suudab lahendada.
Turu kõige lihtsam tööriist ressursi planeerimiseks ja tellimuse andmete kogumiseks. Integreeritav ja automatiseeritav muude äritarkvaradega, et Sinu ettevõte oleks kasumlik ja skaleeritav.
Juba mitu aastat on midagi katki olnud - raha väärtus kahaneb ülikiiresti, polariseerumine aina kasvab, globaalne turg kipub lagunema lokaalseks ja muidugi tagatipuks näidatakse rusikaid. Ühest küljest on see senimaani olnud tavaline lühiajaline majandustsükkel, kuid selle tavalise tsükli varjus on pikaajalist trendi järgides tekkinud rahamajanduse süsteemi pinget ja haprust. Et näha, millest on pinge tekkinud, tuleb vaadata majanduse mootori komponenti.
Majanduse mootor on SKT ja selle mootori komponentideks on populatsioon, produktiivsus ja võlg. Kuidas nendel kolmel komponendil läheb?
Nendest mootorite komponentidest on produktiivsus ainus, mis suudab august tõmmata kõiki neid, kes rahamajanduses osalevad. Õnneks on tehnoloogial kombeks kasvada eksponentsiaalselt, mis toob lahendusi tervele spektrile probleemidele. Isegi populatsiooniprobleem on tehnoloogiaga lahendatav!
2000 aastat võttis aega, et pronksiajast saaks rauaaeg.
20 aastat võttis aega, et Fordiga sõidaks 1 miljon inimest.
2 kuud, et OpenAI-d kasutaks 100 miljonit inimest nädalas.
See numbrimaagia on kokkusattumus, kuid kirjeldab perfektselt plahvatuslikult eksponentsiaalset tehnoloogia innovatsiooni ja selle leviku S kurvi.
Kiiremal, odavamal, paremal ja efektiivsemal lahendusel on kombeks jälgida sarnast trendi sõltumata tehnoloogiast ja sellest, mida ta asendab.
Muutujaks on ajatelg ehk uue tehnoloogia leviku kiirus. Vahet pole, kas jälgime autode, mikrokiipide, toidu, rahvastiku, energia või mis tahes sektori kasvu, need kõik jälgivad samasugust eksponentsiaalset S kurvi.
Kodak oli filmirullide ja kaamerate sümbol. Kui sündis digikaamera, jäid nad kindlaks filmirullile ja pidasid digikaamerat tühjaks fantaasiaks. Järgnes turuosa kaotamine ja Kodak hääbus 10 aastaga.
Põlevkivisektor on kaua olnud tugev energia allikas ja kes sellega on tuttavad, arvavad kuni viimase hetkeni, et see nii ka jääb.
Midagi suurepäraselt karakteristlikku on alloleval graafikul. Nay-sayerid tulistavad endale jalga, sest nende arvates on innovatsioon igal ajahetkel saavutanud oma lae.
Hääbuvaid põlevkivikatlaid asendavad tuule- ja päikesepargid. Kliimaeksperdid ennustavad väga tumedat tulevikku, aga viskavad ise samal ajal täielikult kõrvale selle, mida eksponentsiaalselt kasvav tehnoloogia suudab lahendada.
Puhtam ja odavam energia ei ole kasulik vaid kliimale, vaid majandusele tervikuna, sest inimtööjõu järel on energia järgmine kõige olulisem kuluartikkel. Madal energiahind viib alla kõik sisendhinnad.
Traditsioonilised autotootjad lobistavad, et elektriautode turg on stagneerunud ja ei saavuta iial märkimisväärset taset. Toyota hiljuti tegi sellise teavituse. Ford täpselt samuti. Äripäev kajastab selliseid uudiseid suurima hea meelega. Ometi ei ole see sektor erand eksponentsiaalsele kasvule.
Akutehnoloogia samal ajal muutub eksponentsiaalselt odavamaks, mis ainult kiirendab elektriautode turuosa eksponentsiaalset kasvu. Kliimaaktivistide rahustuseks võib öelda, et liitium ei ole see akude komponent mis on tulnud, et jääda. Ma ei imestaks, kui ühel päeval on akud küüne suurused tuumareaktorid.
Tehisintellekt annab lõpmatult suure lõpmatult skaleeritava teadmistepagasi igale inimesele tasuta kasutamiseks. Masinõpe ja neural network seejuures annab masinale oskuse õppida, kasvada ja iseennast täiendada ilma inimese käsuta. See on eksponentsiaalne kasv ruudus. Iseõppiv nooruki tasemel tehisintellekt on täna juba olemas. Ka robotid on täna juba olemas. Kui need kaks kokku panna, on tulemuseks skaleeritav hulk inimest asendavat tööjõudu nii füüsilises kui virtuaalses maailmas. Võtan mürki ning olen teinud oma panused, et see on igapäevane reaalsus vähem kui 10 aasta pärast.
Täielikult iseliikuv robot on Tesla FSD programm. See on iseõppiv tehisintellekt, mis suudab liigelda ja navigeerida ka tavatumas linnaliikluses. Tehisintellekti õpetamiseks kasutatakse miljonitelt autodelt korjatud videomateriali. See pole enam ulme vaid funktsionaalsus, mida esimesed mõned tuhanded omanikud juba kasutada saavad. Kui AI suudab liigelda nagu inimene, siis suudab ta teha kõike nagu inimene või veelgi pareminigi.
Iseõppiv tehisintellektiga robot lahendab ühe hoobiga nii populatsiooni kui ka produktiivsuse probleemi. Absoluutselt kogu majanduse aluseks on inimtööjõud. “Liiga kallis” või “Nii odav” on tulenev inimtööjõust. Robot, mis töötab kauem ja töötab odavamalt kui inimene, mida ta asendab, viib alla sisendhinnad ja tõstab produktiivsust. Kuna see on probleem, mis väga vajab lahendust, siis ei ole mitte mingi variant, et robotitest ei saaks tavaline nähtus. Esimesena on robotid ladudes. Siis teevad robotid ohtlikku tööd. Maailmas sureb iga aasta 4 miljonit inimest tööõnnetuse tagajärjel. Robot võiks neid asendada.
Arvan, et see tehnoloogiline hüpe on kõige märkimisväärseim hüpe, mida tsivilisatsioon on kogenud.
Ei ole võimalik, et selline perspektiiv jätab külmaks ja et ettevõtja ei saa sellest kasu. Küsimus on, kui kiiresti ettevõtja võtab selle arengu vastu.
Allpool on pilt Tesla robotist, mida parasjagu õpetatakse riideid voltima. Teine pilt on prognoositud robotite hulk aastaks 2033. See number seal on 11.5 miljonit.
Teine tehnoloogiline hüpe on krüpto. Kelle jaoks Bitcoin on endiselt scamcoin, see leiab end hääbumas põlevkivi graafikult. Erinevalt energeetikast, põllumajandusest ja transpordist, on rahamajandus koos oma kombitsatega äärmiselt abstraktne, mille võtmesõna on võlg.
Mis värk selle võlamajandusega siis on?
Sinu raha kaotab oma väärtust, sest raharükk kiireneb. Majanduse stimuleerimiseks trükitakse raha, mis tekitab inflatsiooni, mis tõstab intressi, mis tekitab raha puudujääki, mis kutsub esile rahatrükki. Ja nii käib see ringiratast. See ongi võlaspiraal. Kui võlg on enam kui 70% SKT-st, siis hakkab võlaspiraal eksponentsiaalselt kasvama.
Kanadas on 1$ kohta 3$ võlga. USAs 1$ dollari kohta 1.5$ võlga, Jaapanis 1$ kohta 3.5$ võlga. Mida suurem on võlg, seda kiiremini kaotab raha väärtust, sest võla katteks tuleb trükkida uut raha.
Ainuüksi viimase 4 aastaga on majandusse tulnud juurde 44% raha juurde. See tähendab, et raha on väärt 44% vähem.
Võlg sobib hästi neile, kes sellest stimuleerimisest võidavad. Kõik ülejäänud on tavakodanikud, kes peaksid seda võlga maksude ja intressidega kinni maksma.
Krüpto pakub kamaluga uut tehnoloogiat, et ehitada rahamajandus ümber usaldusväärsemaks, kiiremaks, odavamaks ilma vahendajateta. Krüptotehnoloogia emalaev Bitcoin ei ole lihtsalt suvaline spekulatsioon; see on finantssüsteemide põhimõtteline ümbermõtlemine. Bitcoini on selle revolutsiooni sümbol. Ehkki BTC ei ole kaugeltki lahendus kogu finantssüsteemile, on ta keskmine sõrm kunstlikule ja kontrollimatule rahatrükile, sest kujutab endast digitaalse nappuse vormi jäljendades kulda, kuid kaasaegse tehnoloogia lisaeelistega. Krüptovaluutad ja neid toetav tehnoloogia nagu detsentraliseeritud pearaamatud (Decentralised Ledger), tokenid ja detsentraliseeritud finants (DeFi), pakuvad täiesti uut tehnoloogiat täiesti uueks finantssüsteemiks, mille kõige suuremad võitjad oleks just tavainimesed.
Veebruar 2024 seisuga lahendab krüpto 1000% suuremat probleemi, kui kogu tehnoloogiasektori koorekihti jälgiv Nasdaq. Pane tähele, et BTC, SPX ja Nasdaq on omavahel korrelatsioonis. Kogu ansambel mängib sama repertuaari, aga täiesti erineval areenil. Bitcoini volatiilsus muidugi paistab silma, mida seletab selle tehnoloogia varajane algusjärk.
Covidiga alanud rahatrükk on Bitcoinist vorminud #1 vara, kuhu parkida inflatsiooni eest kaitsmiseks oma raha. Iroonilisel kombel institutsioonide eest põgenemiseks mõeldud Bitcoini väärtusest on hakanud institutsioonid ise ka aru saama, taaskord enne tavainimesi, kellel seda kõige enam vaja oleks.
Ehkki kuld on endiselt ja kaugeltki kõige suurema turuväärtusega vara, suudab see vaevu, vaevu hoida sammu raha hulgaga turul (graafikul USM2). Pidin graafikult Bitcoini välja lülitama, et oleks näha kulla ja M2 tihedat kaklust (allolev graafik).
Oluline on märkida, et samal ajal asendab krüpto ka tohutult suurt ja kaua juurdunud rahamajandust, mistõttu selle S kurv võtab märksa kauem aega, kui 2 kuud või 2 aastat. Kuna lobistamine käib igal rindel, tuleb sellel võidelda ka krüptotehnoloogial.
Kuid ma ei arva, et krüpto lülitaks välja traditsioonilise finantssüsteemi, vaid pakub sellele alternatiivi, nagu lennundus pakub alternatiivi merekaubandusele.
Ettevõtted, kes ei arvesta oma prognoosides ja protsessides tehnoloogiaga, jooksevad vastutuult. Viimased ebausklikud on sunnitud konverteeruma siis, kui kõik teised on uue reaalsusega juba kohanenud ning pakuvad oma klientidele oluliselt paremat kiirust, hinda, usaldust ja stabiilsust. Tehnoloogia ei ole ainult priviligeeritutele, vaid see on kogu inimkonna ainus võimalus, arvestades, et meid mõjutavad kogu inimkonda mõjutavad makrotrendid, milleks on inimtööjõu vähenemine, produktiivsuse kahanemine ja absoluutselt ülivõrdes plahvatuslikult kasvav võlakoorem, mis juba täna paljudes riikides ületab mitmekordselt kogu riikliku toodangu.
Maru kahju vaid, et tuttava, turvalise ja vana elulaadi säilitamiseks minnakse relvadega vehkima, sest nagu kõikide muude trendide puhul, söövad ka siin pori need, kes selles supis on kõige vähem süüdi. Võla maksab kinni tavainimene. Sõjad peavad maha tavainimesed. Ent ometi tavainimene on see, kellel sellest tehnoloogiast oleks kõige rohkem võita.
© 2023 Kõik õigused kaitstud
